Tutvustus

Üleriigiline integratsiooniprojekt MINU RIIK käivitus 2002/2003 õppeaastal riikliku programmi “Integratsioon eesti ühiskonnas 2000-2007” raames koostöös Rahvastikuministri büroo, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei ja Riigikantseleiga. See oli ja on mõeldud eeskätt vene õppekeelega üldhariduskoolide üheksandate ja kaheteistkümnadate klasside õpilastele, milline tutvustab õpilastele riiki ja võimu ning poliitilisi institutsioone.

Alates 2009/2010 õppeaastast kannab Minu Riik kodanikuhariduse programmi nime.

2011/2012. õppeaastal alustab MINU RIIK oma kümnenndat tööaastat.

Me täname kõiki üheksa aasta jooksul saadud toetuse ja abi eest, tänu millele avanes meie koolinoortel võimalus osaleda sisukatel ja arendavatel õppepäevadel Presidendi Kantseleis, Parlamendis ja Vabariigi Valitsuses, kohtuda Riigikogu liikmetega, võtta osa mälumängust, osaleda huvikäigul Tallinki ja Viking Line laevadel, Orlovi lossis mõnusat näitust vaadata ja käia tutvumas panganduse köögipoolega Nordea pangas.

Üheksa aasta jooksul on meie õppepäevadel osalenud üle 65 tuhat peamiselt vene õppekeelega üldhariduskooli üheksanda klassi õpilast ja neid saatvat õpetajat.

Kahtlemata on õppepäevadel osalemine avardanud õpilaste silmaringi, andnud parema arusaamise kodanikuõpetusest ja sütitanud neis huvi paremini järgida riigis toimuvat, see aga ongi üks osa meie riigis taotletavast lõimumisprotsessist.

Uuel õppeaastal tahame õpilastele lähemalt tutvustada veel Politsei –ja piirivalveametit ning Tallinna Sadamat.
Minu Riigi patroon ja Nõukoja esimees on Riigikogu esimees Ene Ergma.

Kohtumiseni uuel õppeaastal uute üheksandikega ja meie koostööpartneritele soovime meeldivat koostööd ka meie juubelitööaastal!

Juuresolevalt on kolme institutsiooni – Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja Valitsuse – lühitutvustus.

Vabariigi president

Vabariigi President on riigipea. Põhiseaduse mõtte ja sätte kohaselt on ta erinevate võimuharude tasakaalustaja ja põhiseaduse hoidja rollis. Tulenevalt sellest võib tema ülesanded jaotada kolme valdkonda. Rahvusvahelises suhtlemises on ta on riigi esindaja, kelle tegevus aitab kaasa välispoliitika elluviimisele.

Suhetes Riigikogu ning Vabariigi Valitsusega on presidendil kohustus anda kinnitusi riiklikele toimingutele (n valimiste väljakuulutamine, Riigikogu kokkukutsumine), valida ja esitada kõrgemate riigiametnike kandidaate Riigikogule ametisse nimetamiseks või nimetada pädevate riigiorganite poolt esitatud kandidaadid ise ametisse.

Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves

Tähtsaima kontrollifunktsioonina on Vabariigi Presidendile antud õigus hinnata seaduse väljakuulutamisel selle vastavust põhiseadusele. Kui ta jätab seaduse välja kuulutamata, saadab ta selle tagasi Riigikokku uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu seadust ei muuda, võib Vabariigi President pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega on riigipeal edasilükkava veto õigus, mis ei luba tal endal vastu võtta lõplikku otsust seaduse väljakuulutamise osas.

Vabariigi Presidendile on antud mitmeid volitusi erakorraliste asjaolude korral. Ta võib juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, anda edasilükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga seadlusi, mis viivitamatult Riigikogus pärast selle kokkutulekut läbi vaadatakse. Presidendil on riigikaitse kõrgeima juhina täita oluline osa ka muudes kriisisituatsioonides.

Riigipeal on ka õigus annetada teenetemärke ja anda süüdimõistetuile nende palvel armu.

Riigikogu

Eesti Vabariigis teostab seadusandlikku võimu hääleõiguslike Eesti kodanike valitud ühekojaline rahvaesindus ehk Riigikogu. 1992. aasta põhiseaduse kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse nelja aasta järel. Riigikokku kandideerija peab olema vähemalt 21-aastane Eesti kodanik.

Lisaks seadusandlusele on Riigikogu üks tähtsamaid funktsioone ka teostada kontrolli täitevvõimu ehk valitsuse tegevuse üle. Riigikogu liikmete arupärimisele vastavad ministrid esmaspäevasel istungil. Kolmapäeval toimub infotund, milles peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele.

Ühe erakonna nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada saadikurühma ehk fraktsiooni, kus kujundatakse suur osa Riigikogu tööst. Hetkel on Riigikogus esindatud neli saadikurühma:

• Keskerakonna fraktsioon
• Reformierakonna fraktsioon
• IRL fraktsioon
• SDE fraktsioon

Seaduseelnõude läbivaatamiseks on Riigikogu moodustanud 10 alatist komisjoni:

• keskkonnakomisjon
• kultuurikomisjon
• maaelukomisjon
• majanduskomisjon
• põhiseaduskomisjon
• rahanduskomisjon
• sotsiaalkomisjon
• riigikaitsekomisjon
• väliskomisjon
• õiguskomisjon

Iga Riigikogu liige (v.a. juhatuse liikmed) kuulub ühte alatisse komisjoni. Kes fraktsiooni liikmetest nimeliselt komisjoni kuulub, otsustab fraktsioon. Aktuaalsete probleemidega tegelemiseks võib Riigikogu moodustada ka ajutisi- ja erikomisjone.sioonides.

Riigipeal on ka õigus annetada teenetemärke ja anda süüdimõistetuile nende palvel armu.

Valitsus

Eesti Vabariigis teostab täidesaatvat riigivõimu valitsus, kes tugineb oma töös Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatule, seistes hea riigi toimimise ja arengu eest. Valitsuse tegevust juhib ja valitsust esindab peaminister. Valitsus teeb oma tööd valitsusasutuste kaudu. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, kelle põhiülesanne on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid.

Eesti Vabariigi valitsus astus aprillis 2011. aastal ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees, koosseisus: