Tutvustus

Üleriigiline integratsiooniprojekt MINU RIIK käivitus 2002/2003 õppeaastal riikliku programmi “Integratsioon eesti ühiskonnas 2000-2007” raames koostöös Rahvastikuministri büroo, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei ja Riigikantseleiga. See oli ja on mõeldud eeskätt vene õppekeelega üldhariduskoolide üheksandate  klasside õpilastele, milline tutvustab õpilastele riiki ja võimu ning poliitilisi institutsioone.

Alates 2009/2010 õppeaastast kannab Minu Riik kodanikuhariduse programmi nime.

2022/2023. õppeaastal alustas MINU RIIK oma kahekümne esimest tööaastat.

Me täname kõiki kahekümne aasta jooksul saadud toetuse ja abi eest, tänu millele avanes meie koolinoortel võimalus osaleda sisukatel ja arendavatel õppepäevadel Presidendi Kantseleis, Parlamendis ja Vabariigi Valitsuses, kohtuda Riigikogu liikmetega, võtta osa viktoriiniküsimustele vastamisest, osaleda huvikäigul Tallinki meretunnis, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse Elamuskeskuses, et tutvuda lähemalt Euroopa Liidu tegemistega, ja käia tutvumas panganduse ajaloo ja tänapäevaga Eesti Panga Muuseumis.

Kahekümne aasta jooksul on meie õppepäevadel osalenud ligi 200 tuhat üheksanda klassi õpilast ja neid saatvat õpetajat.

Õppepäevadel osalemine avardanud õpilaste silmaringi, andnud parema arusaamise kodanikuõpetusest ja sütitanud neis huvi paremini järgida riigis toimuvat, see aga ongi üks osa meie riigis taotletavast lõimumisprotsessist.

Meil on ka palju uut: meiega on liitunud Saaremaa koolid, kel avaneb võimalus tutvumiseks oma riigiga Tallinnas. Meie partner Tallink pakkus välja laevakülastuse asemel huvitava meretunni Meremuuseumis koos nende inimestega, eelmisel aastal alusatsime koostööd pika nimega asutusega - Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA), et lapsed saaksid külastada nende poolt pakutud huvitavat objekti. Nüüd on meie koostööpartneriks ka RMK: lastel on hea võimalus tutvuda Metsamajaga, et ammutada teadmisi metsast ja kõigest sellest, mis metsaga seotud.

Minu Riigi patroon ja Nôukogu  esimees oli kauaaegne Riigikogu esimees Ene Ergma. Uuest õppeaastast loodame ka uue patrooni leida!

Kohtumiseni uuel õppeaastal uute üheksandikega ja meie koostööpartneritele soovime meeldivat koostööd meie ettevõtmiste toetamisel!

Juuresolevalt on kolme institutsiooni – Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja Valitsuse – lühitutvustus.

Vabariigi president

Vabariigi President on riigipea. Põhiseaduse mõtte ja sätte kohaselt on ta erinevate võimuharude tasakaalustaja ja põhiseaduse hoidja rollis. Tulenevalt sellest võib tema ülesanded jaotada kolme valdkonda. Rahvusvahelises suhtlemises on ta on riigi esindaja, kelle tegevus aitab kaasa välispoliitika elluviimisele.

Suhetes Riigikogu ning Vabariigi Valitsusega on presidendil kohustus anda kinnitusi riiklikele toimingutele (n valimiste väljakuulutamine, Riigikogu kokkukutsumine), valida ja esitada kõrgemate riigiametnike kandidaate Riigikogule ametisse nimetamiseks või nimetada pädevate riigiorganite poolt esitatud kandidaadid ise ametisse.

Alar Karis

Eesti Vabariigi President Alar Karis

Tähtsaima kontrollifunktsioonina on Vabariigi Presidendile antud õigus hinnata seaduse väljakuulutamisel selle vastavust põhiseadusele. Kui ta jätab seaduse välja kuulutamata, saadab ta selle tagasi Riigikokku uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu seadust ei muuda, võib Vabariigi President pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega on riigipeal edasilükkava veto õigus, mis ei luba tal endal vastu võtta lõplikku otsust seaduse väljakuulutamise osas.

Vabariigi Presidendile on antud mitmeid volitusi erakorraliste asjaolude korral. Ta võib juhul, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, anda edasilükkamatu riikliku vajaduse korral seaduse jõuga seadlusi, mis viivitamatult Riigikogus pärast selle kokkutulekut läbi vaadatakse. Presidendil on riigikaitse kõrgeima juhina täita oluline osa ka muudes kriisisituatsioonides.

Riigipeal on ka õigus annetada teenetemärke ja anda süüdimõistetuile nende palvel armu.

Riigikogu

Eesti Vabariigis teostab seadusandlikku võimu hääleõiguslike Eesti kodanike valitud ühekojaline rahvaesindus ehk Riigikogu. 1992. aasta põhiseaduse kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse nelja aasta järel. Riigikokku kandideerija peab olema vähemalt 21-aastane Eesti kodanik.

Lisaks seadusandlusele on Riigikogu üks tähtsamaid funktsioone ka teostada kontrolli täitevvõimu ehk valitsuse tegevuse üle. Riigikogu liikmete arupärimisele vastavad ministrid esmaspäevasel istungil. Kolmapäeval toimub infotund, milles peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele.

Ühe erakonna nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad moodustada saadikurühma ehk fraktsiooni, kus kujundatakse suur osa Riigikogu tööst. Riigikogu XIV koosseisus on esindatud 5 erakonda:

  • Eesti Reformierakond
  • Eesti Keskerakond
  • Sotsiaaldemokraatlik Erakond
  • Isamaa
  • Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Seaduseelnõude läbivaatamiseks on Riigikogu moodustanud 10 alatist komisjoni:

  • keskkonnakomisjon
  • kultuurikomisjon
  • maaelukomisjon
  • majanduskomisjon
  • põhiseaduskomisjon
  • rahanduskomisjon
  • sotsiaalkomisjon
  • riigikaitsekomisjon
  • väliskomisjon
  • õiguskomisjon

Iga Riigikogu liige (v.a. juhatuse liikmed) kuulub ühte alatisse komisjoni. Kes fraktsiooni liikmetest nimeliselt komisjoni kuulub, otsustab fraktsioon. Aktuaalsete probleemidega tegelemiseks võib Riigikogu moodustada ka ajutisi- ja erikomisjone.sioonides.

Valitsus

Eesti Vabariigis teostab täidesaatvat riigivõimu valitsus, kes tugineb oma töös Eesti Vabariigi põhiseaduses ja seadustes sätestatule, seistes hea riigi toimimise ja arengu eest. Valitsuse tegevust juhib ja valitsust esindab peaminister. Valitsus teeb oma tööd valitsusasutuste kaudu. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, kelle põhiülesanne on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid.

Eesti Vabariigi valitsus astus 17.04.2023. aastal ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees, koosseisus:

Kaja Kallas
Peaminister
Kaja Kallas
Kalle Laanet
Justiitsminister
Kalle Laanet
Margus Tsahkna
Välisminister
Margus Tsahkna
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Hanno Pevkur
Heidy Purga
Kultuuriminister
Heidy Purga
Mart Võrklaev
Rahandusminister
Mart Võrklaev
Lauri Läänemets
Siseminister
Lauri Läänemets
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Signe Riisalo
Kristen Michal
Kliimaminister
Kristen Michal
Kristina Kallas
Haridus- ja teadusminister
Kristina Kallas
Riina Sikkut
Terviseminister
Riina Sikkut
Madis Kallas
Regionaalminister
Madis Kallas
Tiit Riisalo
Majandus- ja infotehnoloogiaminister
Tiit Riisalo